Emade hommik – Toit kui trend või abivahend lapse arenguks

20.septembri Emade Hommikul Kaubamajas rääkisime toitumisnõustamisest, tervislikest valikutest toidupoes ning D-vitamiini vajadusest. On üldteada, et õige toitumine tagab parema tervise. Kui mujal maailmas on toitumisnõustamine juba levinud ja tunnustatud eriala, siis Eestis on tegemist üsna uue valdkonnaga. Toitumisnõustamine tegeleb eeskätt tervisehäirete põhjuste ja mitte tagajärgedega. Toitumisnõustamine toetab tavameditsiini ning sellest on abi paljude krooniliste haiguste puhul, samuti kaaluprobleemide, seedeprobleemide, toiduallergiate ja -talumatuste puhul. Meie kiirelt arenevas ja keerukas ühiskonnas kasvab üha rohkem vajadus teadmiste ja teadlikkuse järele, et teha õigeid valikuid ja seda ka toitumise vallas. Uuemad teaduslikud uuringud on näidanud, et D-vitamiini on meie organismil vaja suuremates kogustes kui siiani on arvatud. D-vitamiin ei aita kaltsiumi transportijana mitte ainult meie luid tervetena hoida, vaid aktiveerib ka kudede tööd ning on väga oluline komponent meie immuunsüsteemi, veresoonte jne tervise jaoks. Söögist saame D-vitamiini liiga vähe. Suvisel ajal saame D-vitamiini päikese käes olles (ca 15-20 min iga päev ilma päikesekreemita). Päikesevaesemal suvel ning sügis-talvisel-varakevadisel ajal soovitatakse D-vitamiini lisandina juurde võtta. Selleks sobib kõige paremini D3-vitamiin ehk kolikaltsiferool, mida on orgnismil kerge omastada. Imikute esimesel kahel eluaastal on soovitatav kogus 400 RÜ (rahvusvahelist ühikut) ehk 10 mikrogrammi päevas. Vanematele lastele ja täiskasvanutele vähemalt 800 RÜ ehk 20 mikrogrammi päevas. Oma D-vitamiini taset on igaühel võimalik määrata ka vereprooviga. Eestis loetakse normaalseks D-vitamiini määraks veres 22-94 nmol/L. Organismi toetuseks ja normaalseks toimimiseks võikski see olla vähemalt 60 nmol/L. Alla selle piiri loetakse mujal maailmas juba D-vitamiini vaeguseks. Kogemused on näidanud, et paljudel eestlastel on D-vitamiini näitaja ca 30 nmol/L, mis on juba suur vaegus. Tervislikest valikutest toidupoes tasuks kindlasti jälgida, et pool meie taldrikust moodustaksid köögiviljad, puuviljad, marjad ja seda võimalikult erinevates värvitoonides (7 vikerkaarevärvi), sest iga värv sisaldab erinevaid toitaineid, mida meie organism vajab. Veerand taldrikust võiks olla kaetud teraviljadega ja ka nende seas on võimalik teha mitmekülgne valik – nisu ja rukki kõrval tarbida ka otra, kaera, tatart, hirssi ning uusi põnevaid ja tervislikke variante nagu kinoa. Rasvu ei maksa karta. Nn head rasvad on meile väga vajalikud ning on muuhulgas kasulikud mälule ning aitavad isegi kaalu langetada. Selliseid häid rasvu saame seemnetest-pähklitest ja nende külmpressõlidest, mille juures peaks aga kindlasti teadma, et neid ei tohi kuumutada. Praadimiseks sobivad hästi oliiviõli, palmi- ja kookosrasv. Head rasvavalikud on ka avokaadod ja oliivid. Lisaks võiksime rohkem süüa ube, herneid ja läätsi. Nende suure valgu ja kiudainete sisalduse tõttu mõjuvad nad muuhulgas soodsalt ka kolesteroolitaseme alandamiseks. Piimatoodetest soovitan panna suuremat rõhku hapendatud toodetele nagu maitsestamata jogurt, keefir, hapupiim, sest nii saame ka seedesüsteemi jaoks vajalikke häid baktereid. Tasakaalustatud toitumise kohta saab lugeda juurde http://www.nootri.com/et/blogi/14-tasakaalus-toitumine Külas käis toitumisnõustaja Kristiina Singer.

Scroll Up